KÖÖGIVILJAD JA MAITSETAIMED

REDIS

Raphanus sativus L. var. Sativus

Redis on lühikese kasvuga varajane köögvili ning tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikas kevadel. 

Redis on üheaastane taim: kasvatab juurvilja ja õitseb samal aastal. 

Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: ÕistaimedMagnoliophyta Klass: KaheidulehelisedMagnoliopsida Selts: KapsalaadsedBrassicales Sugukond: RistõielisedBrassicaceae Perekond: Rõigas Raphanus Liik: Redis

Kasvu alguses vajab redis madalamat temperatuuri, muidu võib juhtuda, et juurvilja ei tekigi, vaid redis kasvatab varre ja hakkab kohe õitsema.

Redise kasvuaeg külvist kuni juurvilja valmimiseni on 20-40 päeva. Redise juurvilja kuju oleneb sordist ning on kas ümar, lapik või ovaalne. Tähtis on teada, et toiduks tarvitatakse redist toorelt ning teda ei koorita. 

Redis on külmakindel taim. Tema tõusmed taluvad 3-4  kraadi külma ja seemned idanevad juba 3-4 plus kraadi juures. 

Redist külvatakse aprilli lõpus, mai alguses, otse kasvukohale. Saagi peridoodi pikendamiseks võib teha 2-3 külvi, nädalaste vahedega.

Optimaalne idanemis ja kasvutemperatuur redisele on 10-15 kraadi. Soodsate tingimuste puhul tärkab redis 4-5 päevaga.

Kiire kasvu tõttu on redis niiskuse tundlik, seega vajab palju kastmist. Kuival pinnal jäävad viljad väikesteks ning kuivadeks. Vajab hästi õhutatud, hummuserikast, viljakat mulda.

Redis võib olla eelkultuurina või vahekultuurina näiteks prograndile ning teistele hiljem arenevatele juurviljadele.

Redise ridade vahele jäetakse 15 cm vahet, taimede vahele aga 5 cm, külvamis sügavus mitte rohkem kui 1.5 cm.

Redis on vähenõudlik taim. Kõige paremas viljad saadakse varase külvi ajal. 

REDISE AJALUGU

Redise on pärit Kesk-Aasiast. Samuti redist tunti juba Vana-Jaapani, Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ajal. 

Vanas Roomas söödi talviseid redise sorte mee, äädika ja soolaga. Euroopas hakati redist kasvatama XVI sajandil. Algul oli redis valget värvi ning piklik, porgandi kujuline juurikas. 



 TOITUMISALASED FAKTID

Hulk koguse kohta: 100 g100 g

Calories (kcal) 15

Lipiidid 0,1 g
Kolesterool 0 mg
Naatrium 39 mg
Kaalium 233 mg
Sahhariidid 3,4 g
Kiudained 1,6 g
Suhkrud 1,9 g
Valgud 0,7 g

A-vitamiin	7 IU	C-vitamiin	14,8 mg
Kaltsium	25 mg	Raud	0,3 mg
D-vitamiin	0 IU	B6-vitamiin	0,1 mg
B12-vitamiin	0 µg	Magneesium	10 mg

VITAMIINID JA MINERAALID

Redist peetakse üheks tähtsamaks vara-kevadiseks vitamiini allikakas. 

Redis sisaldab endast kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, rauda, vitamiine (B,PP,C). Samas sisaldab redis tiamiini, riboflaviini, nistsiini. Sinepiõli sisaldus annab redisele erilise, mõrkja maitse. 

Redise salat stimuleerib söögiisu, soodustab paremat seedimist ja kiirendab ainevahetust. Väga kasulik podagra ja diabeedi puhul. 

Redis on ääretult kasulik juurvili, kuna tal on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime, mistõttu temast on kasu immuunsüsteemi tugevdamisel. Redis suudab suurendada uriini eritust, vältida põiekivide teket ning ärgitada mao- ja maksa tegevust. Samuti on temast kasu kolesterooli stabiliseerimisel. 

Juba vanarahvas soovitas purustatud redist asetada liigesepõletiku või reuma ja närvipõletiku kohta. Purustatud redisemassiga võib saada abi vistrikulise näo korral. Samuti on redisest kasu veresoonte korrashoiuks- nimelt hoiab ta veresooni lupjumise eest.

Väga kasulikud on ka redise varred, mida saab kasutada salatites, värsketes suppides. 

RAHVAMEDITSIIN

Kõhukinnisuse ravi:

1 spl redise vartele valada peale keevat vett, jätta tõmbuma umbes 1 tunniks. Tarbige umbes 3 korda päevas, 20 minutit pärast söögikorda. Ravi jätkata 2-3 päeva jooksul.

Toitev näomaks:

2-3 purustatud redise juurviljale segatakse juurde 5-6 tilka õli (oliivõli, rapsiõli, argaaniaõli). Antud mass segatakse kokku ning lisatakse 1 tl tärklist. Valmis segu kantakse näole ning antakse mõjuda 10 minutit. Pestakse maha leige veega.

KASUTATAUD MATERJAL:

http://edaplus.info/produce/garden_radish.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145
http://www.rodoaed.ee/redise-kasvatamine/
https://et.wikipedia.org/wiki/Redis

SÕNAJALAD

TAIMEKOOSLUS

Poolvarjuline kasvukoht, neutraalne või vähehappeline parasniiske muld.

Adiantum aleuticum - aleuudi adiantum

Pärineb Põhja-Ameerikast. Suvehaljad lehed asetsevad tihedalt, moodustades kimbu ning on jäigalt püstised. Kasvab kuni 0.6m pikaks.

Matteuccia struthiopteris - harilik laanesõnajalg

Kasvab kuni 1 m pikakaks. Iga taime istutamis vahe võiks olla 0.8m. Üks populaarsemaid aiasõnajalgu. Püstise kasvuga puhmikuline.Levib maa-aluste võsunditega.

Adiantum pedatum - varvas adiantum

Suvehaljad lehed moodustavad tiheda puhmiku. Kasvab kuni 0.4-0.6m 

Looduslikult kasvab Põhja-Ameerikas.

Asplenium scolopendrium - keel-raunjalg

Talvehaljas sõnajalg, kevadel lehestik asendub uuega. Kasvab kuni 0.6m. Saab kasvatada ka kiviktaimlas.

Carex morrowii  ’Ice Dance’  -  Jaapani tarn ’Ice Dance’

Mitmeaastane dekoratiivne kõrreline. Puhmas jääb madalaks, kuni 0.4m. Istutusvahe võiks olla 0.2-0.4m. Ühe ruutmeerti kohta võib istutada 4-6 taime. Soovitav varjata varakevadise päikese eest.  

Phalaris arundinacea ’Picta’ - harilik paelrohi ’Picta’

Kasvab kuni 1m kõrguseks. Dekoratiivsuse aeg jääb juuni-juuli vahemikku. Istutada saab kuni 3-5 taime 1 m² kohta. Vastupidav ja talvekindel liik, sobib ka aiavaasidesse.

Molinia caerulea ’Variegata’ - harilik sinihelmikas ’Variegata’

Väga vastupidav ja dekoratiivne sort. Taim kasvab kuni 0.4m pikaks, iga taime vahe võiks olla 0.3m. Dekoratiivsuse aeg on juuli-august. Istutada saab 5-7 taime 1 m² kohta.

Iris sibirica ’Wine Wing’ - Siberi iiris ’Wine Wing’

Õied purpursed, lehed rohelised. Istutada saab 5-7 taime 1 m² kohta. Taim kasvab 0.45-0.6m pikakas. Õitseb juunis.

SÕNAJALAD - RISTSÕNA

https://aianduskool-my.sharepoint.com/personal/anita_stalmatskaja_aianduskool_ee/Documents/sonajalad8.pdf

KÕRRELISED

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised , lõikeheinalised, hundinuailised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Toitaainerikkas mullas aga hakkab kõrreliste taimede puhmik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näitseks kamm-soohein ja hundinuiad.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlmede kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks amuuri siidpöörisja päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vaheldumisi ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähtedeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja silmapaistmatud.

teravaõieline kastik Calamagrostis x acutiflora

harjas hiidhirss Pennisetum setaceum ‘Rubrum’

Kõrrelisi kasutatakse aias peenardes, konteinerites, kiviktaimlas, pinnakatjatena. Nad on armastatud taimed, sest vajavad vähe hoolt, kohanevad kasvukoha tingimustega, taluvad kuiva ja toitainevaest mulda.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui sügise esimesel poolel. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral rakendatakse paljundamist jagamise meetidol.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja komposti segus. Jagamiseks valitakse pilvine päev, et juurestik ei kuivaks. Pistikute lõikamise võib ette võtta ka päikselise ilmaga.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks lumi-piiphein ja hiina siidpööris), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad mõnede liikide taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale, kasvukohale või taimede taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, mai juuni kuus.

  

jänesesaba Lagurus ovatus

austraalia hiidhirss Pennisetum alopecuroides

PÜSILILLED

Suvelilled

1.     Suvelilled on kiirekasvulised, mis tagab nende kiire arengu ja liikide rohkuse. Paljud taimed on võimalik külvata otse mulda, seega kahanevad ajalised ja materiaalsed kulud, mis omakorda teeb suvelilled kättesaadavamaks. Liikide rohkus võimaldab ka paremini sobitada taimed omavahel (liigid, välimus, kasvatamistingimused).

2.     Suvelilled reeglina õitsevad üks kord hooaja jooksul, kuid liikide rohkus võimaldab suveperioodil, taimede vahetamisega hoida õitsemine varakevadest kuni esimeste öökülmadeni. Iga aasta on võimalik aed värskendada uute liikidega, õppides tundma uusi taimi ja enda aia eripärasusi.

3.     Põhilised ohud on seotud taimede hooldamisega. Alati on võimalik valida just need taimed, mis sobivad konkreetse pinnasega. Valikus on alati väiksema nõudlusega taimi. Samas on võimalik kasvatada taimi ka kastides või amplites, mis võimaldad taimedele mobiilsust ning kehvade ilmatiku tingimuste korral on võimalik nad toimetada siseruumi.

4.     Nõrkused on seotud eelkõige liikide eripäraga, seega tuleb valida vastavad taimed. Natukene investeerida väetistesse, mis võivad olla ka orgaanilised ja kergesti kättesaadavad. Külma tundlikud taimed on võimalik kinni katta.