Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste hulka kuuluvad
ainult kõrreliste sugukonda
kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga
sarnaseid taimi nagu näiteks loalised ,
lõikeheinalised, hundinuailised.
Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas.
Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas
kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub
kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Toitaainerikkas mullas aga
hakkab kõrreliste taimede puhmik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada
ka veekogu ääres. Sellised on näitseks kamm-soohein ja hundinuiad.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased rohttaimed.
Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal
kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on
kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised
hargnevad ainult sõlmede kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja
hõredapuhmikulisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise
haabitusega liike, näiteks amuuri siidpöörisja päideroog. Lehed paiknevad
kõrrelistel vaheldumisi ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks
tähtedeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väiksed ja silmapaistmatud.
teravaõieline
kastik Calamagrostis x acutiflora
harjas hiidhirss Pennisetum setaceum ‘Rubrum’
Kõrrelisi
kasutatakse aias peenardes, konteinerites, kiviktaimlas, pinnakatjatena. Nad on
armastatud taimed, sest vajavad vähe hoolt, kohanevad kasvukoha tingimustega, taluvad
kuiva ja toitainevaest mulda.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid
taimi.
Generatiivne paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga
suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikad. Et nende
eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe
või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib
jagada nii varakevadel kui sügise esimesel poolel. Selline paljundamise aeg
valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning
võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette
võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral rakendatakse
paljundamist jagamise meetidol.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Pistokste
lõikamisel kasutatakse oksakääre. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning
2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud
juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja
komposti segus. Jagamiseks valitakse pilvine päev, et juurestik ei kuivaks.
Pistikute lõikamise võib ette võtta ka päikselise ilmaga.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate
kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks lumi-piiphein ja hiina siidpööris),
kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja
juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi
ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned
vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks
arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad
mõnede liikide taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale
mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari
paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis
avamaale, kasvukohale või taimede taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti
või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast
kevadiste öökülmade möödumist, mai juuni kuus.
jänesesaba
Lagurus ovatus
austraalia
hiidhirss Pennisetum alopecuroides
