KÖÖGIVILJAD JA MAITSETAIMED

REDIS

Raphanus sativus L. var. Sativus

Redis on lühikese kasvuga varajane köögvili ning tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikas kevadel. 

Redis on üheaastane taim: kasvatab juurvilja ja õitseb samal aastal. 

Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: ÕistaimedMagnoliophyta Klass: KaheidulehelisedMagnoliopsida Selts: KapsalaadsedBrassicales Sugukond: RistõielisedBrassicaceae Perekond: Rõigas Raphanus Liik: Redis

Kasvu alguses vajab redis madalamat temperatuuri, muidu võib juhtuda, et juurvilja ei tekigi, vaid redis kasvatab varre ja hakkab kohe õitsema.

Redise kasvuaeg külvist kuni juurvilja valmimiseni on 20-40 päeva. Redise juurvilja kuju oleneb sordist ning on kas ümar, lapik või ovaalne. Tähtis on teada, et toiduks tarvitatakse redist toorelt ning teda ei koorita. 

Redis on külmakindel taim. Tema tõusmed taluvad 3-4  kraadi külma ja seemned idanevad juba 3-4 plus kraadi juures. 

Redist külvatakse aprilli lõpus, mai alguses, otse kasvukohale. Saagi peridoodi pikendamiseks võib teha 2-3 külvi, nädalaste vahedega.

Optimaalne idanemis ja kasvutemperatuur redisele on 10-15 kraadi. Soodsate tingimuste puhul tärkab redis 4-5 päevaga.

Kiire kasvu tõttu on redis niiskuse tundlik, seega vajab palju kastmist. Kuival pinnal jäävad viljad väikesteks ning kuivadeks. Vajab hästi õhutatud, hummuserikast, viljakat mulda.

Redis võib olla eelkultuurina või vahekultuurina näiteks prograndile ning teistele hiljem arenevatele juurviljadele.

Redise ridade vahele jäetakse 15 cm vahet, taimede vahele aga 5 cm, külvamis sügavus mitte rohkem kui 1.5 cm.

Redis on vähenõudlik taim. Kõige paremas viljad saadakse varase külvi ajal. 

REDISE AJALUGU

Redise on pärit Kesk-Aasiast. Samuti redist tunti juba Vana-Jaapani, Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ajal. 

Vanas Roomas söödi talviseid redise sorte mee, äädika ja soolaga. Euroopas hakati redist kasvatama XVI sajandil. Algul oli redis valget värvi ning piklik, porgandi kujuline juurikas. 



 TOITUMISALASED FAKTID

Hulk koguse kohta: 100 g100 g

Calories (kcal) 15

Lipiidid 0,1 g
Kolesterool 0 mg
Naatrium 39 mg
Kaalium 233 mg
Sahhariidid 3,4 g
Kiudained 1,6 g
Suhkrud 1,9 g
Valgud 0,7 g

A-vitamiin	7 IU	C-vitamiin	14,8 mg
Kaltsium	25 mg	Raud	0,3 mg
D-vitamiin	0 IU	B6-vitamiin	0,1 mg
B12-vitamiin	0 µg	Magneesium	10 mg

VITAMIINID JA MINERAALID

Redist peetakse üheks tähtsamaks vara-kevadiseks vitamiini allikakas. 

Redis sisaldab endast kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, rauda, vitamiine (B,PP,C). Samas sisaldab redis tiamiini, riboflaviini, nistsiini. Sinepiõli sisaldus annab redisele erilise, mõrkja maitse. 

Redise salat stimuleerib söögiisu, soodustab paremat seedimist ja kiirendab ainevahetust. Väga kasulik podagra ja diabeedi puhul. 

Redis on ääretult kasulik juurvili, kuna tal on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime, mistõttu temast on kasu immuunsüsteemi tugevdamisel. Redis suudab suurendada uriini eritust, vältida põiekivide teket ning ärgitada mao- ja maksa tegevust. Samuti on temast kasu kolesterooli stabiliseerimisel. 

Juba vanarahvas soovitas purustatud redist asetada liigesepõletiku või reuma ja närvipõletiku kohta. Purustatud redisemassiga võib saada abi vistrikulise näo korral. Samuti on redisest kasu veresoonte korrashoiuks- nimelt hoiab ta veresooni lupjumise eest.

Väga kasulikud on ka redise varred, mida saab kasutada salatites, värsketes suppides. 

RAHVAMEDITSIIN

Kõhukinnisuse ravi:

1 spl redise vartele valada peale keevat vett, jätta tõmbuma umbes 1 tunniks. Tarbige umbes 3 korda päevas, 20 minutit pärast söögikorda. Ravi jätkata 2-3 päeva jooksul.

Toitev näomaks:

2-3 purustatud redise juurviljale segatakse juurde 5-6 tilka õli (oliivõli, rapsiõli, argaaniaõli). Antud mass segatakse kokku ning lisatakse 1 tl tärklist. Valmis segu kantakse näole ning antakse mõjuda 10 minutit. Pestakse maha leige veega.

KASUTATAUD MATERJAL:

http://edaplus.info/produce/garden_radish.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145
http://www.rodoaed.ee/redise-kasvatamine/
https://et.wikipedia.org/wiki/Redis