teisipäev, 12. aprill 2016

KÖÖGIVILJAD JA MAITSETAIMED

REDIS

Raphanus sativus L. var. Sativus




Redis on lühikese kasvuga varajane köögvili ning tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikas kevadel. 

Redis on üheaastane taim: kasvatab juurvilja ja õitseb samal aastal. 

Taksonoomia
Riik:Taimed Plantae
Hõimkond:ÕistaimedMagnoliophyta
Klass:KaheidulehelisedMagnoliopsida
Selts:KapsalaadsedBrassicales
Sugukond:RistõielisedBrassicaceae
Perekond:Rõigas Raphanus
Liik:Redis
Kasvu alguses vajab redis madalamat temperatuuri, muidu võib juhtuda, et juurvilja ei tekigi, vaid redis kasvatab varre ja hakkab kohe õitsema.

Redise kasvuaeg külvist kuni juurvilja valmimiseni on 20-40 päeva. Redise juurvilja kuju oleneb sordist ning on kas ümar, lapik või ovaalne. Tähtis on teada, et toiduks tarvitatakse redist toorelt ning teda ei koorita




Redis on külmakindel taim. Tema tõusmed taluvad 3-4  kraadi külma ja seemned idanevad juba 3-4 plus kraadi juures. 

Redist külvatakse aprilli lõpus, mai alguses, otse kasvukohale. Saagi peridoodi pikendamiseks võib teha 2-3 külvi, nädalaste vahedega.

Optimaalne idanemis ja kasvutemperatuur redisele on 10-15 kraadi. Soodsate tingimuste puhul tärkab redis 4-5 päevaga.





Kiire kasvu tõttu on redis niiskuse tundlik, seega vajab palju kastmist. Kuival pinnal jäävad viljad väikesteks ning kuivadeks. Vajab hästi õhutatud, hummuserikast, viljakat mulda.

Redis võib olla eelkultuurina või vahekultuurina näiteks prograndile ning teistele hiljem arenevatele juurviljadele.

Redise ridade vahele jäetakse 15 cm vahet, taimede vahele aga 5 cm, külvamis sügavus mitte rohkem kui 1.5 cm.

Redis on vähenõudlik taim. Kõige paremas viljad saadakse varase külvi ajal. 


REDISE AJALUGU

Redise on pärit Kesk-Aasiast. Samuti redist tunti juba Vana-Jaapani, Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ajal. 
Vanas Roomas söödi talviseid redise sorte mee, äädika ja soolaga. Euroopas hakati redist kasvatama XVI sajandil. Algul oli redis valget värvi ning piklik, porgandi kujuline juurikas. 



 TOITUMISALASED FAKTID


Hulk koguse kohta: 
Calories (kcal) 15
Lipiidid 0,1 g
Kolesterool 0 mg
Naatrium 39 mg
Kaalium 233 mg
Sahhariidid 3,4 g
Kiudained 1,6 g
Suhkrud 1,9 g
Valgud 0,7 g
A-vitamiin7 IUC-vitamiin14,8 mg
Kaltsium25 mgRaud0,3 mg
D-vitamiin0 IUB6-vitamiin0,1 mg
B12-vitamiin0 µgMagneesium10 mg


VITAMIINID JA MINERAALID

Redist peetakse üheks tähtsamaks vara-kevadiseks vitamiini allikakas. 

Redis sisaldab endast kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, rauda, vitamiine (B,PP,C). Samas sisaldab redis tiamiini, riboflaviini, nistsiini. Sinepiõli sisaldus annab redisele erilise, mõrkja maitse. 

Redise salat stimuleerib söögiisu, soodustab paremat seedimist ja kiirendab ainevahetust. Väga kasulik podagra ja diabeedi puhul. 

Redis on ääretult kasulik juurvili, kuna tal on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime, mistõttu temast on kasu immuunsüsteemi tugevdamisel. Redis suudab suurendada uriini eritust, vältida põiekivide teket ning ärgitada mao- ja maksa tegevust. Samuti on temast kasu kolesterooli stabiliseerimisel



Juba vanarahvas soovitas purustatud redist asetada liigesepõletiku või reuma ja närvipõletiku kohta. Purustatud redisemassiga võib saada abi vistrikulise näo korral. Samuti on redisest kasu veresoonte korrashoiuks- nimelt hoiab ta veresooni lupjumise eest.

Väga kasulikud on ka redise varred, mida saab kasutada salatites, värsketes suppides. 





RAHVAMEDITSIIN


Kõhukinnisuse ravi:

1 spl redise vartele valada peale keevat vett, jätta tõmbuma umbes 1 tunniks. Tarbige umbes 3 korda päevas, 20 minutit pärast söögikorda. Ravi jätkata 2-3 päeva jooksul.


Toitev näomaks:

2-3 purustatud redise juurviljale segatakse juurde 5-6 tilka õli (oliivõli, rapsiõli, argaaniaõli). Antud mass segatakse kokku ning lisatakse 1 tl tärklist. Valmis segu kantakse näole ning antakse mõjuda 10 minutit. Pestakse maha leige veega.





KASUTATAUD MATERJAL:
http://edaplus.info/produce/garden_radish.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145
http://www.rodoaed.ee/redise-kasvatamine/
https://et.wikipedia.org/wiki/Redis





KORIANDER
Coriandrum sativum



Koriander on sarikaliste sugukonna koriandri perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane
rohttaimPika ajalooga koriander on oma algse nimetuse tegelikult saanud lutikate järgi – mõlemad eritavad sarnast aroomi. 

Paljudes maades on tuntud Hiina peterselli nime all.

Taksonoomia
Riik:Taimed Plantae
Hõimkond:KatteseemnetaimedMagnoliophyta
Klass:KaheidulehelisedMagnoliopsida
Selts:Sarikalaadsed Apiales
Sugukond:Sarikalised Apiaceae
Perekond:Koriander Coriandrum
Liik:Aedkoriander
Ladinakeelne nimetus
Coriandrum sativum
L.
Sünonüümid
  • Coriandrum majus Gouan
  • Coriandrum diversifolium Gilib
  • Coriandrum testiculatum Lour
  • Coriandrum testiculatum L.
  • Coriandrum testiculatum M.Bieb
  • Coriandrum globosum Salisb
  • Selinum coriandrum E.H.L. Krause[2]

Paljudes maades kasvatatakse maitse-, õli- ja ravitaimena aedkoriandrit. Selle viljad sisaldavad keskmiselt 1.5% eeterlikku õli ja 27% rasvõli. 

Millegi pärast Eestis koriander ei ole levinud, kohati, isegi metsistunud. Põhjuseks võib olla maitsetaime tugev ja spetsiifiline maitse. 

Kõige sobilikum aeg koriandi külvamiseks on aprilli lõpp, mai algus. Kuna tegemist on külmakindla taimega, seemned külvatakse otse istutusalale. Samuti on võimalik kasvatada koraindrit ka toas, potis.



Külvamisel tuleb kindlasti jälgida külvi sügavust, mis ei tohi ületada 1 cm ning külviridade vahe võiks olla 25 cm. Tiheda külvi puhul harvendada taimed 5-8 cm vahedega.



Koriander vajab päikselist, liivast, lubjarikkast pinnast tuulevarjulises kohas. Tahab korralikult niisutataud pinnast.

Paljuneb seemnetega. Idanevus seemnetel säilib 3-5 aastat. Tegemist on kaua idaneva taimega. Tõusmed tärkavad reeglina 14-21 päevaga

Õitsev koriander


AJALUGU

Koriander on inimestele tuttav juba 5000 aastat. Algselt oli taim kasutuses meditsiisnis, hiljem hakkati kasutama ka kulinaarias. 


Vanas Egiptuses panti koriandri seemneid vaaraode haudadesse. Hiinas usuti, et koriander teeb surematuks. Keskajal koriandrit lisati armujookidesse. Roomlased pidasid koriandrit isuäratajateks. 

Koriandri kodumaaks peetakse Vahemeremaade idaosa. Kesk- ja Lääne-Euroopasse taim levis Roomlaste kaudu, kelle abil levis ka Suur-Britanniasse, kus siiani on peetud umbrohuna


XV-XVII sajandil levis Ameerikasse, Uus-Meremaale ja Austraaliasse.


    Toitumisalased faktid

    Hulk koguse kohta: 
    Calories (kcal) 22

    Lipiidid 0,5 g
    Kolesterool 0 mg
    Naatrium 46 mg
    Kaalium 521 mg
    Sahhariidid 3,7 g
    Kiudained 2,8 g
    Suhkrud 0,9 g
    Valgud 2,1 g
    A-vitamiin6 748 IUC-vitamiin27 mg
    Kaltsium67 mgRaud1,8 mg
    D-vitamiin0 IUB6-vitamiin0,1 mg
    B12-vitamiin0 µgMagneesium26 mg








KASUTAMINE

Meie tunneme koriandrit eelkõige maitserohelisena, kuid seda kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises, parfüümide koostamisel, alkohoolsete jookide valmistamisel.

Põhiliselt kasutatakse koriandi lehti salatites, suppides, marinaadides. Värskena on lehtedes väga suur C-vitamiini silaldus

Koriandril on värske, seebi- ning männi-, kerge sidrunilõhn, kuid ülekaalus on mündi- ja pipraaroom.

Väga kasulikeks peetakse taime seemneidVärsketel rohelistel seemnetel on ebameeldiv lõhn. Kui seemned kuivavad, muutuvad need helepruuniks ning omandavad magusvürtsika maitse.



RAHVAMEDITSIIN

Tänu koriandrile toit seedib kiiremini, ei tekki raskustunnet ning toiduga kaasnevad rasvad imenduvad kergemini. Värske koriander on äärmiselt kasulik kardiovaskulaarsüsteemile ning seedetraktile. 



Vaatamata kõigile koriandi kasulikele omadustele, liigne tarbimine võib põhjustada unehäireid, mälukaotust. 

Ühel korral võib tarbida kuni 35 grammi koriandi lehti ega rohkem kui 4 grammi seemneid. 

Samuti ei ole soovitatav tarbida koriandrit diabeedi, kõrgvererõhutõbi, gastriidi, tromboflebiidi, tromboosi korral. 



Lihtne karripulber: sega 30 g kuivatatud ingverit 30 g koriandriseemneid, 30 g kardemoniseemneid, 1 tl Cayenne pipart ja 30 g jahvatatud kurkumit. 

Jahvata kõik koostisosad peeneks või purusta uhmris, säilita suletud nõus.





    KASUTATUD MATERJAL:
    http://www.gourmetgarden.com/et/herb/1402/koriander
    https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/276
    http://et.bigtraff.com/voprosyi/kak-vyrashhivat-kinzu.html
    https://lady.mail.ru/product/kinza/
    https://et.wikipedia.org/wiki/Aedkoriander
    http://www.1000listnik.ru/lekarstvennie-travi/10/133-koriandr.html
    http://toidutare.ee/toidust/kokakool/tooraine/DBF3/








    2 kommentaari:

    1. Redis maitseb mulle väga ja huvitav oli teada saada, et redist võib juba väga vara otse kasvukohale külvata ja väikesed öökülmad kasvu ei pärsi.

      VastaKustuta
    2. Mida tähendab lause "Millegi pärast Eestis koriander ei ole levinud, kohati, isegi metsistunud."?

      VastaKustuta