REDIS
Raphanus sativus L. var. Sativus
Redis on lühikese kasvuga varajane köögvili ning tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikas kevadel.
Redis on üheaastane taim: kasvatab juurvilja ja õitseb samal aastal.
Taksonoomia | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ||||||||||||||
Kasvu alguses vajab redis madalamat temperatuuri, muidu võib juhtuda, et juurvilja ei tekigi, vaid redis kasvatab varre ja hakkab kohe õitsema.
Redise kasvuaeg külvist kuni juurvilja valmimiseni on 20-40 päeva. Redise juurvilja kuju oleneb sordist ning on kas ümar, lapik või ovaalne. Tähtis on teada, et toiduks tarvitatakse redist toorelt ning teda ei koorita.
Redis on külmakindel taim. Tema tõusmed taluvad 3-4 kraadi külma ja seemned idanevad juba 3-4 plus kraadi juures.
Redist külvatakse aprilli lõpus, mai alguses, otse kasvukohale. Saagi peridoodi pikendamiseks võib teha 2-3 külvi, nädalaste vahedega.
Optimaalne idanemis ja kasvutemperatuur redisele on 10-15 kraadi. Soodsate tingimuste puhul tärkab redis 4-5 päevaga.
Kiire kasvu tõttu on redis niiskuse tundlik, seega vajab palju kastmist. Kuival pinnal jäävad viljad väikesteks ning kuivadeks. Vajab hästi õhutatud, hummuserikast, viljakat mulda.
Redis võib olla eelkultuurina või vahekultuurina näiteks prograndile ning teistele hiljem arenevatele juurviljadele.
Redise ridade vahele jäetakse 15 cm vahet, taimede vahele aga 5 cm, külvamis sügavus mitte rohkem kui 1.5 cm.
Redis on vähenõudlik taim. Kõige paremas viljad saadakse varase külvi ajal.
REDISE AJALUGU
Redise on pärit Kesk-Aasiast. Samuti redist tunti juba Vana-Jaapani, Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ajal.
Vanas Roomas söödi talviseid redise sorte mee, äädika ja soolaga. Euroopas hakati redist kasvatama XVI sajandil. Algul oli redis valget värvi ning piklik, porgandi kujuline juurikas.
TOITUMISALASED FAKTID
TOITUMISALASED FAKTID
Calories (kcal) 15 |
VITAMIINID JA MINERAALID
Redist peetakse üheks tähtsamaks vara-kevadiseks vitamiini allikakas.
Redis sisaldab endast kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, rauda, vitamiine (B,PP,C). Samas sisaldab redis tiamiini, riboflaviini, nistsiini. Sinepiõli sisaldus annab redisele erilise, mõrkja maitse.
Redise salat stimuleerib söögiisu, soodustab paremat seedimist ja kiirendab ainevahetust. Väga kasulik podagra ja diabeedi puhul.
Redis on ääretult kasulik juurvili, kuna tal on tugev mikroobide ja bakterite vastane toime, mistõttu temast on kasu immuunsüsteemi tugevdamisel. Redis suudab suurendada uriini eritust, vältida põiekivide teket ning ärgitada mao- ja maksa tegevust. Samuti on temast kasu kolesterooli stabiliseerimisel.
Juba vanarahvas soovitas purustatud redist asetada liigesepõletiku või reuma ja närvipõletiku kohta. Purustatud redisemassiga võib saada abi vistrikulise näo korral. Samuti on redisest kasu veresoonte korrashoiuks- nimelt hoiab ta veresooni lupjumise eest.
Väga kasulikud on ka redise varred, mida saab kasutada salatites, värsketes suppides.
RAHVAMEDITSIIN
Kõhukinnisuse ravi:
1 spl redise vartele valada peale keevat vett, jätta tõmbuma umbes 1 tunniks. Tarbige umbes 3 korda päevas, 20 minutit pärast söögikorda. Ravi jätkata 2-3 päeva jooksul.
Toitev näomaks:
2-3 purustatud redise juurviljale segatakse juurde 5-6 tilka õli (oliivõli, rapsiõli, argaaniaõli). Antud mass segatakse kokku ning lisatakse 1 tl tärklist. Valmis segu kantakse näole ning antakse mõjuda 10 minutit. Pestakse maha leige veega.
KASUTATAUD MATERJAL:
http://edaplus.info/produce/garden_radish.htmlhttp://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=145
http://www.rodoaed.ee/redise-kasvatamine/
https://et.wikipedia.org/wiki/Redis
KORIANDER
Koriander on sarikaliste sugukonna koriandri perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane
rohttaim. Pika ajalooga koriander on oma algse nimetuse tegelikult saanud lutikate järgi – mõlemad eritavad sarnast aroomi.
Paljudes maades on tuntud Hiina peterselli nime all.
Paljudes maades on tuntud Hiina peterselli nime all.
Taksonoomia | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| ||||||||||||||
Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
Coriandrum sativum L. | ||||||||||||||
Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Paljudes maades kasvatatakse maitse-, õli- ja ravitaimena aedkoriandrit. Selle viljad sisaldavad keskmiselt 1.5% eeterlikku õli ja 27% rasvõli.
Millegi pärast Eestis koriander ei ole levinud, kohati, isegi metsistunud. Põhjuseks võib olla maitsetaime tugev ja spetsiifiline maitse.
Kõige sobilikum aeg koriandi külvamiseks on aprilli lõpp, mai algus. Kuna tegemist on külmakindla taimega, seemned külvatakse otse istutusalale. Samuti on võimalik kasvatada koraindrit ka toas, potis.
Külvamisel tuleb kindlasti jälgida külvi sügavust, mis ei tohi ületada 1 cm ning külviridade vahe võiks olla 25 cm. Tiheda külvi puhul harvendada taimed 5-8 cm vahedega.
Koriander vajab päikselist, liivast, lubjarikkast pinnast tuulevarjulises kohas. Tahab korralikult niisutataud pinnast.
Paljuneb seemnetega. Idanevus seemnetel säilib 3-5 aastat. Tegemist on kaua idaneva taimega. Tõusmed tärkavad reeglina 14-21 päevaga.
![]() |
Õitsev koriander |
AJALUGU
Koriander on inimestele tuttav juba 5000 aastat. Algselt oli taim kasutuses meditsiisnis, hiljem hakkati kasutama ka kulinaarias.
Vanas Egiptuses panti koriandri seemneid vaaraode haudadesse. Hiinas usuti, et koriander teeb surematuks. Keskajal koriandrit lisati armujookidesse. Roomlased pidasid koriandrit isuäratajateks.
Koriandri kodumaaks peetakse Vahemeremaade idaosa. Kesk- ja Lääne-Euroopasse taim levis Roomlaste kaudu, kelle abil levis ka Suur-Britanniasse, kus siiani on peetud umbrohuna.
XV-XVII sajandil levis Ameerikasse, Uus-Meremaale ja Austraaliasse.
Toitumisalased faktid
Calories (kcal) 22 |
KASUTAMINE

Meie tunneme koriandrit eelkõige maitserohelisena, kuid seda kasutatakse meditsiinis, kosmeetika tootmises, parfüümide koostamisel, alkohoolsete jookide valmistamisel.
Põhiliselt kasutatakse koriandi lehti salatites, suppides, marinaadides. Värskena on lehtedes väga suur C-vitamiini silaldus.
Koriandril on värske, seebi- ning männi-, kerge sidrunilõhn, kuid ülekaalus on mündi- ja pipraaroom.
Väga kasulikeks peetakse taime seemneid. Värsketel rohelistel seemnetel on ebameeldiv lõhn. Kui seemned kuivavad, muutuvad need helepruuniks ning omandavad magusvürtsika maitse.
RAHVAMEDITSIIN
Tänu koriandrile toit seedib kiiremini, ei tekki raskustunnet ning toiduga kaasnevad rasvad imenduvad kergemini. Värske koriander on äärmiselt kasulik kardiovaskulaarsüsteemile ning seedetraktile.
Vaatamata kõigile koriandi kasulikele omadustele, liigne tarbimine võib põhjustada unehäireid, mälukaotust.
Ühel korral võib tarbida kuni 35 grammi koriandi lehti ega rohkem kui 4 grammi seemneid.
Samuti ei ole soovitatav tarbida koriandrit diabeedi, kõrgvererõhutõbi, gastriidi, tromboflebiidi, tromboosi korral.
Lihtne karripulber: sega 30 g kuivatatud ingverit 30 g koriandriseemneid, 30 g kardemoniseemneid, 1 tl Cayenne pipart ja 30 g jahvatatud kurkumit.
Jahvata kõik koostisosad peeneks või purusta uhmris, säilita suletud nõus.
Jahvata kõik koostisosad peeneks või purusta uhmris, säilita suletud nõus.
KASUTATUD MATERJAL:
http://www.gourmetgarden.com/et/herb/1402/koriander
https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/276
http://et.bigtraff.com/voprosyi/kak-vyrashhivat-kinzu.html
https://lady.mail.ru/product/kinza/
https://et.wikipedia.org/wiki/Aedkoriander
http://www.1000listnik.ru/lekarstvennie-travi/10/133-koriandr.html
http://toidutare.ee/toidust/kokakool/tooraine/DBF3/
http://et.bigtraff.com/voprosyi/kak-vyrashhivat-kinzu.html
https://lady.mail.ru/product/kinza/
https://et.wikipedia.org/wiki/Aedkoriander
http://www.1000listnik.ru/lekarstvennie-travi/10/133-koriandr.html
http://toidutare.ee/toidust/kokakool/tooraine/DBF3/
Redis maitseb mulle väga ja huvitav oli teada saada, et redist võib juba väga vara otse kasvukohale külvata ja väikesed öökülmad kasvu ei pärsi.
VastaKustutaMida tähendab lause "Millegi pärast Eestis koriander ei ole levinud, kohati, isegi metsistunud."?
VastaKustuta